sõberid

Niisiis, oktoobri eelviimasel nädalavahetusel käisid meil esimesed külalised. Lise ja Stefano - EVS vabatahtlikud, kes elavad Iasis, meist umbes 300 km põhja pool, Moldova piiri ääres. Laupäeva õhtul pidasime Violeta sünnipäeva ja pühapäeval tutvustasime neile Braila vaatamisväärsusi. Poolkogemata avastasime Public Garden'ist lillefestivali, kus oli üleval näitus kunstikooli õpilaste lilleteemalistest töödest, müüdi taimi ja pakuti sööki-jooki. Ja pärastlõunal toimus kontsert, kus algul esinesid rahvatantsijad ja hiljem mudilaskoor ja väikesed solistid. Aga rumeenia rahvamuusika tundub ikka kuradi kaootiline, kui oled lihtsa talupoja lõõtsaviisidega harjunud. Kohati tundub, et neil on see meelega nii seatud, et rütmigrupp mängib ühe ja viisigrupp teise meetrumi järgi. Või siis on nad lihtsalt palinka'ga üle pingutanud. Paar videot sellest päevast (liiga suured ainult, et normaalse kvaliteediga siia üles laadida):

Uue nädala keskel tulid veel Manou ja Caoimhe, kellega nautisime Doonau ääres maailma ilusaimat sügispäeva ja pidasime pannkoogiläbu. Praegu on juba novembrikuu, aga ikka veel on väljas päike ja 15 kraadi sooja, nii et päevasel ajal pole vahel jopetki vaja. Niiiiiii hea. :)

ikka veel ühendatud - on-arrivali sõbrapaelad käe ümber

Enivei, oktoobri viimase nädalavahetuse veetsime jälle Bukarestis. Auto-stop + couchsurfing, nagu tavaliselt. Pärast sinnasõitu avastasime Beatricega mõlemad, et meile on manele muusika juba peaaegu et meeldima hakanud. Ilmselgelt kuuleme seda liiga palju, iga päev, igal pool. Aga Bukarestist leidsime endale uued ägedad  sõbrad, ööbisime organisatsioonis nimega Incubator 107, kes hoolitseb selle eest, et oskused ja head ideed saaksid edukalt areneda ja jõuaksid kõigi huvilisteni. Põhimõte on lihtne - igaüks, kellel on midagi teistega jagada, võib korraldada workshop'i, siiani on nad kordamööda üksteisele õpetanud origamit, kokakunsti, žongleerimist, erinevaid tantse, jne. Me õpetasime omalt poolt ka paar tantsu ja tegime koos päris itaalia pastat. Laupäeva õhtul tähistasime koos ~60 inimesega keskmise klassiruumi mõõtu saalis Halloweeni. Kõik olid kostümeeritud, õppisime "Thrilleri" tantsu, keskööl ennustati kõigile tulevikku, valmistati kõrvitsatest laternaid ja ülejääkidest küpsetati maitsev kõrvitsapirukas. Ja muidugi toimus ehtne tule-show. Väike video-reoprtaaž:

Selleks korraks siis kõik. Elu on ilus, kui pidevad elektrikatkestused, olematu küte ja soe vesi välja arvata. Aga kolmapäevast alates kolin teise korterisse, sest Esfira ja Violeta lahkuvad projektist. Kurb tegelikult, ikkagi 3 kuud sai ju nendega koos oldud. Nende asemele tulevad üks tüdruk Portugalist (mu tulevane roomie) ja üks kutt Bulgaariast. Järgmine kord kirjutan vabatahtlikkusest ja tööülesannetest ka miskit, aga kui natuke spoilida, siis võin öelda, et olukord meie projektis ("rECOgnize the  GREEN") on veits paranenud ning motivatsiooni ja töötahet oleme kõik juurde saanud. Adjöö!