first impressions

Esiteks, mul on maailma ägedaim roomie - taanlane Louise, kes on küll minust pea 10 aastat vanem, aga kellega me oleme alati ühel lainel, nii lollust tehes kui tõsistest asjadest rääkides. Ja tal on lihtsalt metsik naer, mis alati tuju heaks teeb. Ja ta on kokk. Mida veel elult tahta? Ja teiseks, Braila hakkab mulle iga päevaga järjest rohkem meeldima, sest see on lihtsalt niiiiiii ilus linn ja siin on nii palju sõbralikke inimesi. Ja iga nurga peal on hulkuvad koerad ja tõmmud Enrique Iglesiased. Ja ühes söögikohas oli ettekandjaks Leo DiCaprio. Ja meil kasvavad hoovis viinamarjad. Aga kodu-tutvustuse teen mõni teine päev, sest kõigest ei jõua ka korraga rääkida. Täna sheerin igatahes mõned linnapildid, mis siiani teinud olen.

See on meie classroom keset keskparki, kus me hommikuti kella 11 ajal koguneme ja workshop'idega alustame. Ja kui mõttetööst ära väsime, tantsime linnarahva lõbustuseks veidraid tantse. 

See on üks kesklinna peatänavatest, midagi Pärnu Rüütli tänava sarnast, kus on palju poode, kohvikuid ja väliterrasse.

 Sama tänav, need puud on nii nunnud. Ja kõik need ilusad vanaaegsed hooned...

See valge on mingi kohalik underground kohvik/pubi.

Maja nagu muinasjutus... Tegelt on see hambapolikliinik.

Koerad, koerad, koerad... Neid on igal tänavanurgal. Aga enamik neist ei tee õnneks inimestest väljagi.

Üks Braila kirikutest, ma ei teagi, palju neid siin kokku on.

Ja see on rõõmik-Louise, oma loomulikus olekus, kunagi tutvustan ilmselt teisi grupi liikmeid ka lähemalt. Aga tänaseks aitab. 

O seara buna!!!