Brăila - Euroopa kultuuripealinn 2012?

Käisime täna jälle vanadekodus, keegi ei olnud meile mingit activity't ette valmistanud ja nii passisime 2 ja pool tundi tühja, võtsime oma lemmikkohvikust milkshake'id ootasime, et saabuks paras aeg Voltinisse tagasi minna. Selle aja sees rääkisime ühe kohaliku tüübiga Braila inimestest ja elu-olust. Täheldasime kõik, et ei ole siin oldud aja jooksul peale Braila linnapäevade mingeid kultuurisündmusi ega muud huvitavat näinud. Küsisime, kas siin on mingi seltsimaja laadne koht, kus inimesed võiksid ühiselt koguneda ja tegeleda millegagi, mis neid huvitab - draama, fotograafia, seltskonnatantsud, jooga, mida iganes. Ja millega tegeletakse õhtuti, pärast tööd/kooli. Meid, vabatahtlikke, on igatahes hakanud igavuseloom piinama, kaua sa ikka jõuad kohvikutes istuda ja edasi-tagasi mööda Doonau kallast jalutada. Tuleb välja, et selline (kvaliteet)meelelahutus, mida näiteks Tallinnast või Pärnust kerge vaevaga leida võib, on siinsetele inimestele võõras. Väidetavalt on kõigil majanduskriis ja nii raske elu, et pärast pikka tööpäeva ei jõuagi enam muud teha, kui perega õhtust süüa ja teleka ees varbaid sirutada. Ma tõesti ei tahaks uskuda, et olukord päris nii nadi on; tavaliselt peaks ju rasketes oludes vajadus kunsti ja hingetoidu järele just kasvama, ei tahaks uskuda, et terve linn lihtsalt töötab, sööb ja magab. Ootan igatahes, kuni septembri keskel noortel kool algab, siis äkki hakkab linna peal miskit rohkemat toimuma. Ja loodan kõik kunstnikud ja literaadid nende pimedatest keldriurgastest üles leida, ei saa ju olla, et siin täielik vaimuvaesus valitseb. Kelle najal see suur ja uhke Maria Filotti teater veel endiselt püsti püsib siis?

Aga mõned on siin küll täitsa maalt ja hobusega...